Skip to main content

Kinnitusvahendite õige valik määrab kogu ehitise püsivuse

 

Ehitusteema ühe ääretult olulise, kuigi esmapilgul väike osa moodustavad kinnitustarvikud, mille valik otsustab rajatise vastupidavuse ja eluea. Kuna tarvikute turg on lai ja spetsiifiline, on ehitistel kvaliteetsete, Euroopa normidele ja standarditele vastavate ning õigesti märgistatud kinnitustarvikute kasutamiseks kõige parem pöörduda spetsialisti, kompetentse arhitekti või ehitusjärelevalve tegija poole.

“Kompetentne arhitekt selgitab välja tellija vajadused ja ootused hoone püsivusele, mida mõjutavad näiteks asukoht sisemaal või mere ääres, tööstus- või põllumajanduspiirkond, ehitusmaterjalid ja hoone otstarve,“ selgitab SFS intec Oy Eesti Filiaali juhataja Enno Rahuoja. “Igale tarvikule on määratud oma kasutusaeg, millest oleneb rajatise eluiga.” Kui ehituslahendus ei ole standardne, saavutatakse CE-märgistus Euroopa Tehnilise Heakskiidu Ameti (ETA) kaudu, mis kinnitab tarviku omadustest lähtuvalt selle sobilikkuse konkreetsele lahendusele või annab heakskiidu tervele süsteemile.

“Sageli ei teata, et standardset toodet ei saa kasutada mittestandardse lahenduse kinnitamiseks, kuna sellega kaotatakse kogu süsteemipakkuja garantii. Siin on taas kaotaja tellija, kelle projekti eluiga lüheneb ning ekspluatatsiooniperioodi jooksul tuleb märksa varem alustada parendus- ja renoveerimistööde tegemist,“ sõnab Rahuoja.

Kui aga tarvikul puuduvad tehnilised näitajad, tähistus, tootja info ning paigaldusjuhised, on nende kasutamine ehituses põhjendamatu, sest me ei tea tarviku materjali marki (teras on liiga pehme, plastic külmaga rabe) ning algparameetrid tarvikute arvu määramiseks puuduvad. Kui tarvikutel puudub ka sertifikaat, on tõenäoliselt tegemist kopeeritud tootega, mille kasutamine ehituseks on ilma garantiita ehk siis sobimatu ja isegi ohtlik.


Fotol: tundmatu päritoluga ja vaid 6 kuud kasutusel olnud kruvi olukord. Põhjuseks ebapiisav tsingikiht kruvil ja kasutamine valedes keskkonnatingimustes. Kliendi jaoks oli ostuhetkel kokkuhoid kruvidelt 30% võrreldes kvaliteetse kruviga. Hilisem olukorra parandamine läks maksma kordi rohkem.

“Näiteks on võimalik kasutada kinnitustarvikuid X-materjalist või X-pinnakattega, mille vastupidavus korrosioonile söövitava keskkonna suhtes võib vastata standardile “Euroopa kood 3” või “Euroopa kood 5”. See võib tähendada vastupidavust vaid 3–5 aastat, kuid seda esitatavate dokumentidega projekteerijale, ehitajale ei edastata ning tellija ei pruugi midagi teada,“ selgitab Rahuoja. “Kvaliteetsete ja mittestandardsete tarvikute maksumus võrreldes suvaliste kinnitusvahenditega tundub algselt 30–50% kallim, kuid nende tehnilisi näitajaid kõrvutades saame aru, et tarvikute kogusel põhinev maksumus tuleb odavam. Arvestades ka montaažiaega ning ekspluatatsiooniperioodil esteetiliselt kestvat fassaadi- või katusematerjali on ülekaalukas võit tellijale tagatud.“

Seega tuleb alati jälgida toodete tehnilist infot, selle kokkusobivust etiketil tähistatuga ning küsida näha sertifikaate. Ärge laske ehitajatel muuta projekteerijate materjale!

Eestis on levinumad ehitusmaterjalid puit ja teras. Et valida õige standard, tuleb projekteerijal ning hiljem ehitajal selgeks teha ehituses projekteeritavate toodete materjalid, mida ei tohiks kergekäeliselt muuta. Näiteks on hoone või rajatis projekteeritud teraskonstruktsioonist. Järgitud on standardit “Euroopa kood 3” ning aluseks on võetud kinnitusvahendite vastupidavus söövitava keskkonna suhtes vastavalt standardile EN ISO 12944-2, kus valiti sobiv keskkonnaklassifikatsioon C3. Hiljem projekteerib peatöövõtja fassaadi umber puitkonstruktsioonile, eeldades odavamat lahendust, kus on tegemist teise, “Euroopa kood 5” standardi järgimisega. Et materjalide püsivus oleks samaväärne, tekib olukordi, kus puidu puhul tuleb kasutada sügavimmutatud materjale, mis on süsinikterasest  tsinkpinnakattel materjalidega kokkupuutel aktiivne korrosioonitekitaja, ning kinnitustarvikud tuleb umber vahetada varem planeeritud odavamate toodete korral roostevabast terasest tarvikute vastu – ehitusnurgikud, kruvid, ankrud jne,“ selgitab Enno Rahuoja. Ta lisab, et olukord, kus puidu kinnitustarvikutelt nõutakse terastoodete standardi järgimist, ei ole korrektne. Kui puidu kinnitustarvikute edasimüüja pakub oma toodetele terase standardi keskkonna sobivust (C1–C5), on see selge märk ebakompetentsest tarvikuvahendajast, kes ei ole teadlikud puidukorrosiooni tabelist, kus tuleks järgida ISO 2081 nõudeid.

Projekteerija käsiraamatu kinnitustarvikutele leiab SFS inteci koduleheküljelt:
http://www.sfsintec.biz/ee

Inglise keeles “Designers Guide”:
http://www.sfsintec.biz/internet/sfs12.nsf/PageID/Download_Construction

Autor: Enno Rahuoja, SFS intec OY Eesti Filiaali juhataja
SFS intec OY Eesti Filiaal on EKFML-i liige.