Hommikukohvi ajal sattusin samasse lauda Ehitusinseneride liidu endise juhatuse esimehe ja praeguse aseesimehe Andres Piirsaluga, kes imestas, miks meil lamekatustel uuemaid lahendusi vee ärajooksudel ei kasutata? Selgitasin, et probleem on esmalt projektide tehnilises tasemes ning hoopis katuseehitaja peab oma tarkusest inseneride tegematajätmised ära lahendama. Selgituseks, Andres Piirsalu on veevarustuse- ja kanalisatsiooni 8.kutsetaseme volitatud insener.

Ukraina ülesehitus – kas realistlik teenimisvõimalus või liiga suur tükk?

Konverentsi avaettekandes kajastas kliimaminister Yoko Alender üllatavalt selgeid seisukohti, mis aga absoluutselt ei haaku kliimaministeeriumi reaalse tegevusega. Seejärel esines julgeolekuekspert ja Eesti parimaid Ukraina asjatundjaid Rainer Saks, kes rääkis Ukraina lähitulevikust ning eestlaste naiivsusest, kes loodavad seal ülesehitustööde käigus äri teha ning aktiivselt kaasa lüüa. Rainer Saksa sõnum oli, et isegi kui eestlased suudaks koostööd teha ja „konsortsiumina“ taastamistöödel osaleda, poleks meil ikkagi mingit võimalust rahapajast oluliselt osa saada, kuna miljardid jagatakse mitmes voorus ning meie lootus oleks ainult lõpuvoorus mõne suure tegija väike allhankija olla. Eestis ei aduta Ukraina kui riigi ning eesseisvate tööde mastaape ning suudeta ega tegelikult ka taheta tunnistada (endiselt) oligarhide poolt juhitud majandus- ja poliitelu.

Poliitikute optimism või praktikute realism?

Järgmine esineja oli Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja elukeskkonna asekantsler Ivo Jaanisoo, kes kunagise majandusministeeriumi ehitusosakonna juhatajana külastas mõni aasta tagasi ka Katuseliidu juhatuse koosolekut, kuid kellel siis paraku suurt otsustamisõigust polnud. Täna poliitilist ametikohta täites on asekantsleri ülesannete pagas veelgi laiem ning meie valdkonnaga süvitsi tegelemiseks aega arusaadavalt napib. Sain siiski lubaduse meie initsiatiivil erialaliitude pöördumisega (standardiloome finatseerimise korraldamine) tõsisemalt tegelema hakata ning reaalse rahastusallika kasvõi osaliselt aasta alguses leida, kuid initsiatiiv jääb Katuseliidu kanda. Ivo Jaanisoo ettekanne oli kliimaeesmärkide elluviimise seisukohalt elamumajanduse ning eelkõige rekonstrueerimise valdkonnas optimistlik. Valdkonnal tundub piisav rahastus olevat garanteeritud.

Aga. Järgmises ettekandes lükkas eelkõneleja seisukohad argumenteeritult ümber ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht ja omanik Raivo Rand, kes tõestas riiklike prognooside paikapidamatust ning planeeritud projektide reaalset ehitusmaksumust, mis ületab kliimaministeeriumi prognoositu mitmekordselt. Raivo Ranna ettekanne oli nagu tavaliselt asjatundlik, praktikale toetuv ning kuulajaid maapealetoov.

Asekantsleri järel esines Leedu arhitekt Gilma Teodora Gylyte, AB DoArchitects kaasasutaja ja juhtivarhitekt, kes tutvustas peamiselt Vilniuses teostatud ökonoomseid hoonete ning keskkonna rekonstrueerimisprojekte keskkonnasäästlikuse võtmes. Meie jaoks on ainuke probleem ettekandes esitatust tänavate ning hoonete otsene rohepööre ehk rohke taimede kasutus, mis kuussada kilomeetrit lõunapool on paar kuud pikema soojaperioodi tõttu otstarbekam. Veidi irooniliselt võib siiski väita, et meie Kliimaministeerium teeb kliimamuutmise vaates tõhusat tööd.

 Järgmine ettekanne oli ehitusala akadeemikult Jarek Kurnitskilt, kes tegeleb peamiselt energeetika ja statistikaga rohepöörde vaates. Tema ettekanne oli siinkirjutaja arvates elukauge ning ebarealistlik, looritatud rahvusvaheliste teadusuuringute ühekülgsete ning ebarealistlike tulemustega.

Ringmajanduse põhimõtted on sadu aastaid vanemad kui kaasaegne roheline pööre.

Järgnenud ettekanne oli kui sõõm värsket õhku. Estkonsult suhteliselt noor ehitusinsener ja projekteerija Jürgen Einpaul, kes Eestis juba tuntud läbi erinevate ehitusprojektide ning kaitsnud oma doktoriväitekirja Šveitsis Lausannes, mis võrreldes kodumaiste ja Soomes kaitstud väitekirjadega hoopis teine tase. Jürgen Einpalu rääkis lihtsalt ja loogiliselt taaskasutuse ja ringmajanduse viisidest ja võimalustest ehituses ning toonitas, et siin pole midagi uut, sellega on tegeldud juba ammu enne Brüsseli käsulaudade ja rahamägede saabumist. Katuseehituse valdkonnas on Eestis restaureerimisobjektidel aastakümneid taaskasutatud näiteks keraamilisi katusekive, mis on majanduslikult otstarbekas ja ka muinsukaitseteooria seisukohalt vajalik. Küll tuleb kriitiliselt suhtuda turundusse rohepöörasuse vaates, kus must räägitakse valgeks ja majanduslikult ebareaalne taaskasutus õnnetoovaks.

Päeva esimese poole viimane ettekanne oli Timbeco noore inseneri ning ringmajandusspetsialisti Eero Nigumanni esitus tehaselisest tervik-rekonstrueerimisest ringmajanduse vaates nign seda Sakus rekonstrueeritud korrusmaja näitel. Objekt, kus välja vahetati praktiliselt kõik välisseinad ja katusekonstruktsioonid. Nõutust tekitas väide, et demonteeritud profiilplekk leidis taaskasutust Lõuna-Eesti talus katusekattena. Iga katuse- ja ka üldehitusest aduv inimene saab aru, et see mahakruvitud ja uuesti pealekruvitud plekkkatus eriti vett ei saa pidama. Arhitektide vaates oli esitletud Saku maja puhul probleemiks ka suht ilmetu välisfassaad, mida ka tehases toodetud elementidega saaks suuremate kuludeta huvitavamaks muuta. Eero Nigumann valiti ka aasta nooreks ehitusinseneriks.

Vaheajal sain lõunalauas põhjalikult vestelda Estkonsulti inseneri Jürgen Einpauli ja Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uue tegevjuhi Marina Vaganovaga.

Konverentsi teise poole avas Arhitektide Liidu uus noor president Aet Ader. Loomulikult vaidles ta vastu Rainer Saksa öeldule Eesti võimalustest Ukrainas, kuigi ausalt-öeldes vastuväited väga veenvalt ei kõlanud. Konverentsi moderaator Lauri Tuulberg esitas peale esitlust talle minu ainsa sõela läbinud küsimuse, kes või mis määrab ikkagi hoone arhitektuuritaseme ehk ilu? Ühest ja selget vastust sellel küsimusele ei saanudki tulla.

Konverentsi viimase esineja, tuntud AB 3XN arhitekt Aleksander Guldager Kongshaug Taanist rääkis rahvusvaheliste näidete ( Circle House, Biomason, Green Solution House ja QQT Tower) varal, kuidas on võimalik ringmajanduse ja taaskasutuse vaates kompromissideta ühendada teooria ja praktika. Meie jaoks tundus see kõik veel kosmoseteadusena.

Konverentsi lõpetas vestlusring, kus osalised Kati Kusmin (senine EISA juhatuse esimees), uus Tallinna linnaarhitekt ja endine Arhitektide Liidu president Andro Mänd ning Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.

Parimate tunnustamine

Peale paaritunnist vaheaega, kus koos üritusel osalenud Evari Ehitus omaniku ja juhi Rein Kalaga puhvetis Katuseliidu toimetamiste, katuseehituse ja ilmaprobleeme arutasime, algas pidulik gala-õhtu, kus jagati välja kümned auhinnad paljudes kategooriates. Aasta ehitusprojektiks kuulutati Narva hariduskompleks, mille katuse ehitas Katuseliidu pikaaegne liige, Eesti ühe pikema ajalooga katusefirma Jälle ja Ko Kaupo Jälle juhtimisel. Aasta ehitajaks ja ka Aasta ehitusinseneriks kuulutati Nordeconi projektijuht Priit Murmann. Galaõhtut muutis meeleolekumaks Eesti oma apocalyptica ehk C-Jam, kuigi paljud pealised ilmselt ei adunud, kas muusika tuleb otseesituses lavalt või lindilt.

Kokkuvõttes on hädavajalik, et ka edaspidi Katuseliidu esindaja sellistel olulistel üritustel osaleks, teadvustades nii Liidu olemasolu läbi suhtluse ning saades värsket infot ehitusturu suundumuste kohta.