Maailma katusemeistreid ning materjalitootjaid ühendava organisatsiooni IFD (International Federation of the Roofing Trade) järjekordne, arvult juba 73.kongress on peetud. Sel korral leidis see aset Slovakkia pealinnas Bratislavas. Kongressi lõpetanud pidulikul gaalaõhtul kuulutati neljas kategoorias (lame- ja kaldkatus, metallkatus ning fassaad) välja viimase kahe aasta parimad katused kogu maailmas. 
Teeme kokkuvõtte kongressi huvitavamatest ettekannetest.
Avakõnes tõdes IFD president Walter Bisig globaalse ebakindluse mõjusid katuseehitusega seotud sektoris, mainides eraldi Ukraina sõja mõjusid Euroopa katuseturule. Kerge pole ka IFD-l endal, kelle eelarve ja tegevused paljuski partnerliikmete tahtest ja panustamisest sõltuvad.
Enne tehniliste ettekanneteni jõudmist andis Slovakkia katuseliidu esimees Eduard Jamrich põhjaliku ülevaate liidu ajaloost ja tegemistest. Bratislava linnaplaneerimise ameti juht Magda Durdikova tutvustas Slovakkia pealinna ehituslikke arenguid. Bratislava on endine hall sotsialismileeri musternäide ja märkimisväärsel hulgal brutalismi suurteoseid pakkuv, kuid tänaseks vägagi roheline umbes Tallinna suurune asula. Linna moderniseerimise kava näeb ette märkimisväärse hulga kaasaegsete rohekatuste ja –fassaadidega ehitisi, sademeid akumuleerivate (sellest räägime allpool pikemalt katuste ja fassaadide vaates) ning kvaliteetset elukeskkonda pakkuvaid uusi parke ja rohealasid. Slovakkia pealinnas ei peeta sõda autojuhtidega, linnas on juba praegu hästi lahendatud ühistransport ning tagatud ka ratturitele turvaline liiklemine.
Kui on üks mure, mis vaevab kõiki maailma katuseehitajaid sarnaselt, on selleks järelkasvu puudus. Saksa liidu esindajad Ulrich Marx ja Rolf Fuhrmann tutvustasid tegevusi ja lahendusi, kuidas Saksamaa noorte jaoks katusemeistri elukutse põnevaks muuta. Oleme isegi sakslaste noortetööl aastaid silma peal hoidnud ning ütleme nii, et näeme “sõitmas Ferrarit, kuhu meil isegi kõrvalistmele niipea asja pole”.
Saksa liidul on noortetööks eraldi kaubamärk “Dachdecker dein Beruf” , millega on ametis ligi 50 töötajat ning kes võib oma partneriteks lugeda kuni 15000 ettevõtet, kes erineval moel noortele kas praktikakohti ja teadmist pakub, või on liidule lihtsalt finantsiliseks toeks. Kuigi ettekandjad mainisid samuti eelarvelisi väljakutseid, on tehtu ja tehtav muljetavaldav. Noori kõnetatakse nende endi keeles, kasutusel on sisuliselt kõik sotsmeediakanalid (TikTok, Instagram, YouTube), noortepärane koduleht ning jõutud on isegi katuseteemaliste mobiili- ja arvutimängude ning äppideni. Õppematerjalidest e-keskkonnas puudust pole ning sinna panustavad ettevõtted meeleldi. Kõik näevad süsteemi kasu. Eraldi mainiti ka õpetajate koolitamise programmi, kus partnerliikmete koolituskeskuste ja toetuse roll ülioluline. Liidu turunduse väljundiks on reaalsed juba katustel töötavad ja uutele eeskujuks olevad noored, aga ka populaarsed suunamudijad. Kümnete
tuhandete jälgijatega Jenni Konsekit ehk Jenni vom Dach’i (www.instagram.com/jenni_vom_dach/) oleme meiegi oma sotsiaalmeedias tutvustanud. Elukutse propageerimine algab juba lasteaias – ilmuvad katusemeistri töid ja tegemisi seletavad lasteraamatud ning värvimisvihikud jms. Taolise toimiva turunduse eelduseks on kahtlemata nii rahvuslike standardite kui kutseharidussüsteemi hea toimimine, seega oleme Eestiski õigel teel ning jõuame sajandi pärast ka kohale. Antud loos on kadedusel loodetavasti edasiviiv roll.
Kui meie üritame kaante vahele saada esimest versiooni ja esmalt baasnõudeid kirjeldavat rahvuslikku standardit tuulduvate fassaadide kohta, on Saksamaal antud valdkonnas lausa eraldi erialaliit FVHF ehk Fachverband Baustoffe und Bauteile für vorgehängte hinterlüftete Fassaden. Arusaadavalt ei tegele nimetatud liit enam ammu valdkonna põhinõuetega, vaid vaatab tulevikulahenduste reguleerimise suunas. Oleme midagi kuulnud “hüdrotank-fassaadidest”? Sellised lahendused, mis arvestavad kaasajal aina sagedamini esinevaid ekstreemseid ilmastikuolusid suurenenud sademehulkade näol on pandud toimima näiteks vettkoguvas fassaadis. Taoline lahendus kogub vihmaveed fassaadiplaatides asuvatesse “käsnadesse”, mis vähendab koormust kanalisatsioonisüsteemile, samas hoiab hoone välispinnal ühtlasemat temperatuuri. Rohekatuste ja –fassaadide korral vabastab niiskust seejärel aeglaselt. See on vaid üks näide, millega Saksa tuulduvate fassaadide liit tegeleb. Kaasaja fassaad ei ole vaid pelgalt ehituslik tarind. Liit üritabki luua norme ja juhendeid, kuhu on kaasatud nii katuse- ja fassaadiehitajad, aga mitme erineva seotud valdkonna kompetentsid. Näiteks on kaasatud moodsate fassaadide juures olulist rolli omavad elektrikud ning isegi aiakujundajad. Kaasaegne fassaad katab, kütab ja jahutab, juhib ja kogub sademeid ning akumuleerib energiat. Kõik see tervik vajab ehitamiseks ning ekspluatatsiooniks reegleid ning just sellega FVHF tegelebki.
Sarnases võtmes järgnes ettekanne pool sajandit Austria pereettevõttes Ernst Gregorites töötanud insenerilt, kes käsitles kaasajal esinevaid klimaatilisi tingimusi ning lõppetulemusele esitatud kõrgendatud ootusi kaldkatuste vaates. Materjalide tootearendus ning regulatsioonide koostamine käib Austrias koostöös teadusasutustega ning aluseks võetakse pikaajaliselt kogutud andmete analüüs. Nii näiteks on hetkel arendusfaasis kaldkatuste materjalid ja paigaldusvõtted, mis suudavad paremini toime tulla näiteks rahehoogudega ning ekstreemsete temperatuurikõikumistega ning kõrgemate UV-kiirguse väärtustega. Viimane teatavasti mõjutab oluliselt materjalide eluiga ja kestvus. Ettekanne keskendus meilgi tuttavale teemale, kuidas hiljem katustele paigaldatud päikesepaneelid võivad kapitaalselt muuta katuse toimivust, eluiga ning muutuda nii tuleohutuse, aga ka lekete ja lumelaviinide langemise vaates eluohtlikeks. Ettevõtte esindaja seisukohalt on katustesse integreeritud või juba materjalidena energiat tootvad lahendused, aga kogu katusekonstruktsiooni kui terviku õige projekteerimine ja ehitamine ainumõeldavad ja turvalised väljavaated lähitulevikuks ning seda peavad nõudma ka valdkonda reguleerivad standardid ja seadused.
Kaks ettekannet käsitlesid visuaalselt nauditavalt, aga ka sisult põnevalt rohekatuseid. Euroopa juhtivaid vedelplasti tootja Triflexi esindaja tutvustas rohekatuseid vanade renoveeritavate lamekatuste vaatenurgast. Ettekandest jäi kõlama, et tavapärase 20..25-aastase kestvusega lamekatuste standardne eluiga võiks kaasajal jääda 45..50 aasta kanti ning rohekatustel võib selle väljakutse saavutamisel olla oluline roll. Nii renoveerimise kui uusehituse vaatenurgast.
Nii lame- kui kaldkatuste rohelahendusi tutvustas ka Zinco-Greenroof. Zinco rõhutas vajadust vaadata rohekatust kui kogu süsteemi ja tervikut. Seda alates projekteerimisest kuni lindilõikamiseni ning ka hilisemas ekspluatatsioonis ja hoolduses. Rohekatustel ei esine suuri temperatuurikõikumisi, sademed ei kurna kanalisatsiooni ning kasutatakse ära katuse enda “kasvamiseks”, neelab hästi müra, ei vanane UV-kiirguse tõttu ning tagab liigilise mitmekesisuse ning mõnusama elukeskkonna. Väite tõestuseks kuvati ekraanile suur tootmishoone katus, kuhu oli rajatud park koos täismõõdus korvpalliväljakuga. Golfirajad katustel on juba ammu argipäev. Rohekatusel pole toimimise vaates vahet, kas õues on suvi või talv. Samuti saab rohekatuseid rajada 45-kraadistele kaldpindadele. Zinco tutvustas ka nn.sponge city (vett koguv või säilitav) kontseptsiooni, kus terved linnaosad võivad sademeid kasutades end autonoomselt jahutada ning haljasalu rohelistena hoida, silmailust rääkimata. Näited Münchenist ja Stuttgartist.
Kongressi lõpetas maailma parimate katuste konkursi ehk IFD Award 2025 võitjate väljakuulutamine Bratislava ooperiteatris. Lamekatuste kategoorias saavutas Eesti kandidaat Aruna-Ehitus OÜ Lennusadama kuppelkatustega 19 kandidaadi seas hinnalise 3.koha!
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu poolt võtsid kongressist osa juhatuse liikmed Toni Tomson ja Erki Loigom 
