Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit (edaspidi: Katuseliit) pidas Tallinna Ehituskoolis järjekordset aastakoosolekut. Liidu juhatus andis ülevaate 2019.aastal toimunust ning tutvustas Liidu plaane alanud 2020 aastaks. Valiti uus juhatus, presidendina jätkab Peeter Kärp.
2019.aastal jätkati fookuse hoidmist katuseehitusega seotud kutsehariduse edendamisel. Eestis koolitatakse Katuseliidu eestvedamisel loodud õppekavade alusel lamekatusekatjaid ja ehitusplekkseppi (valtskatusemeistreid) ning lisandunud on kaldkatuseehitaja õppesuund. Viimane käsitleb kõiki kaldkatustele sobivaid materjale, v.a. valtsplekki. Katuseehitajaid koolitavad Tallinnas Ehituskool ning Lasnamäe Mehaanikakool, Haapsalus sealne Kutsehariduskeskus. Enim on populaarsust kogunud just plekksepaõpe, kus tänaseks on oma oskused paberitega kinnitanud 75 3.ja 4.kutsetaseme vääriliselt eksami läbinut. Kui hetkel võib eelpooltoodud kolme õppekava käsitleda kui täiendõpet, on Katuseliidul plaan liikuda edasi ka nn.täisõppekava loomisel. Nullist alates teemat käsitlev õppekava tooks tööturule ka noori, alles elukutset valivaid õppureid. Algatamisel on 5.taseme kutseõpe kõigis kolmes valdkonnas. Kutseõppe ning täiendkursuste korraldamisel on tulevik e-õppel, millise tarbeks loodav veebikeskkond on plaanis viia ellu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Jätkub töö standarditega. EVS-920 sarja esimesed standardid, üldosa 920-1 ning metallkatuste ehitust reguleeriv 920-2 on jõudmas jõustumise esimese viisaastaku täitumiseni, misjärel saadetakse standardid avalikkusele parandusettepanekute tegemiseks. Valmis on standard, mis käsitleb aluskatustes kasutatavaid puitmaterjale. Loodetavasti saab Eestist taas tollist 25,4mm ning selgelt saavad kirjeldatud nõuded katusekonstruktsioonis kasutatavale puidule. Töös on standard aluskatetele, mis peaks looma klasside süsteemi ja korra väga segases turusituatsioonis, kus aluskatete nime all müüakse kaubandusvõrgus kõike, mis selle moodi välja näeb. Standard eristab aluskatted nende tiheduse ja armeerituse järgi ning esitab nõuded hingavuse vaatenurgast erinevate katusekatete või -konstruktsioonide korral. Varasemalt oleme juba loonud standardid metallkatustele, kiudtsementplaadist katustele, kivikatustele ning lamekatustele.
Eraldi väärivad peatükki turvatoodete standardi loomeraskused. Aastakümneid teemaga tegelenud Euroopa riigid (valdavalt saksakeelsed maad, aga ka Ühendkuningriigid) on ühte standardisse kokku võtnud nii ehitusaegse kui ekspluatatsiooniperioodi puudutavad tooted, nende paigalduse ja hoolduse. Samuti on ühes standardis koos nõuded kõikide enamlevinud katusetüüpide turvatoodete jaoks. Kas sama teed minna ka Eestis või luua standardid kiirema rakendumise huvides eraldi kald- ja lamekatuste jaoks? Pühenduda esmalt ekspluatatsioonile või tööturvalisusele? Eestis puudub kõikehaarava kompleksse standardi loomiseks kompetents ning siinkohal saab suur abi olema Eesti liikmelisusel maailma katusemeistreid ühendavas organisatsioonis IFD. Katuseliit saab kasutada Saksamaa ja Ühendkuningriikide kogemust, mis koostöös Eesti tootjate ja paigaldajatega tuleb eestindada nii vormilt kui sisult. Kavatseme selles valdkonnas kindlasti panna alla ka oma tugeva õla.
Katuseliit on üha aktiivsemalt löömas kaasa IFD (International Federation for the Roofing Trade) tehniliste komiteede igapäevatöös. Üks olulisemaid – tuulduvate fassaadide komitee – on loomas ka Euroopa mõistes uudset standardit sellise fassaaditüübi jaoks. Eesti kutsel töötab komisjonis ka Soome, kes katuste teemadel IFD töös seni esindatud ei ole olnud. Kas edukas ja üleeuroopaline uus fassaadistandard võiks ka Soome suhteliselt suletud teadmistega katuseehituse reegleid arendama asuda, näitab aeg.
IFD-ga seotud ettevõtmisest tuleb kindlasti mainida oktoobris aset leidvat noorte katusemeistrite MM-i, mis sel korral toimub esimest kord eksootilises Pekingis, Hiinas. Eesti paneb välja võistkonnad kõikides kategooriates – lame-, metall- ja kivikatus, tuulduv fassaad. Meeskonnad peale fassaadiala on komplekteeritud, harjutamine suurvõistluseks samuti alanud. Juhatuse liige Riho Reispass tõi välja põneva statistika, mille järgi on Eesti IFD MM-del edukuselt kolmas riik Šveitsi ning Austria järel ning Saksamaa ees. See annab veelkord tunnistust tõsisasjast, et meistrioskuste taha ei jääks ka Eestis kvaliteetsete materjalidega õigesti ehitamine. Leiduks vaid tellijaid, kes näevad katuses investeeringut, mitte tüütut kulu.
Turunduslikust vaatenurgast väärib äramainimist Katuseliidu poolt korraldatav ning juba viiendat korda toimuv konkurss Eesti parima katuse leidmiseks. Tööde esitamise tähtaeg on 16.märts 2020 ning võitjad kuulutatakse samuti neljas kategoorias välja 2.aprillil messil Eesti Ehitab. Võitjaid on lubanud õnnitlema tulla IFD president, šotlane Graemer Millar. Messi raames toimub 2. ja 3. aprillil ka Katuse- ning Fassaadipäev, kuhu lisaks liidu liikmete ettekannetele on palutud kõnelema oskusteavet valdavad insenerid ning TalTechi teadurid. Eelmisel aastal peetud sarnane ettevõtmine osutus äärmiselt edukaks. Katuseliidu poolt korraldatavate seminaride ja õppepäevade eesmärk on suunatud informatsiooni, mitte niivõrd reklaami edastamisele. Info seminaride päevakavade kohta ilmuvad Katuseliidu ning Ehituskeskuse kodulehekülgedel ning Facebookis. Peeter Kärp tuletas koosoleku liidu liikmetele meelde tehtud keerukate ja korralike tööde tutvustamise vajadust – katusemeistrid müüvad just läbi visuaalse meeldivuse unistusi ilusast kodust läbi meisterliku töö vaatenurga. Viimane peakski olema argument, miks Liidu liikmed on või võiks olla koduturul tööjõu valikul mõningases eelisseisus. Eratellijate hulgas on vaja laialdasemat kampaaniat, teadvustamaks võimalust valida ja eelistada kutsetunnistusega meistreid. Hea ja päriselt tõestatud oskustega meister ei pea olema kallim, kui ehitusbuumis toimetavad niisama õnneotsijad.
Erki Loigom
AS Toode
