Messil “Eesti Ehitab 2016” valitakse ka aasta parim katus. «Hea katus sõltub materjalidest ja meistrist,» nendib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedaja Peeter Kärp. «Aga paraku pole Eestis viimase 20 aasta jooksul ühtki inimest katusemeistriks koolitatud, kõik on iseõppijad,»räägib Kärp. Alles tänavu saavad kutse esimesed katuseehitusele spetsialiseerinud plekksepad, aga viilkatuste spetse pole kuskilt võtta. «Kutsestandardi loomine aitaks palju vusserdamist ära hoida,» leiab Kärp.
Teiseks suureks komistuskiviks on Kärbi sõnul soov ehitada võimalikult odavalt. «Nii valitaksegi kõige odavamad materjalid ning palgatakse katust paigaldama suvalised üldehitajad ning kuigi tulemuse kohta valetatakse, et oh, see kestab mitu põlve, peab taoline katus vaevalt 10 aastat vastu,» hoiatab ta. «Aga head asja odavalt ei saa, see käib kogu ehituse kohta.»
Väärt katus aga kestab tõesti üle inimpõlve. «70-80 aastat kindlasti,» nendib Kärp. Kõige kestvamamaks materjaliks on katusekivid, ka looduslikud kivid ja kallim plekk. Korralikku kestvat sindel- või muud puitkatust, mida vanaisad kiidavad, on aga Kärbi sõnul tänapäeval raske leida. «Pole enam taolisi südametunnistusega meistreid, nagu ennevanasti, samuti pole materjal enam nii kvaliteetne – kasutatakse odavat puitu ning katus ei pruugi kaua kesta,» hindas ta.
Levinum viga, mida inimesed kipuvad tegema, on projektist loobumine. «Võiks teha kasvõi lihtsa joonise, vältimaks vaidlusi, mida täpselt tuleks teha. Projekteerija oskab anda nõu ka parima võimaliku materjali osas, muidu jääb kõik ehitaja määrata ja kui valitakse kõige odavam pakkumine, võib see tähendada, et katuse kallale läheb üldehitaja, kes katuste tegemisest just üleliia palju teada ei pruugi,» hoiatab ta.
Allikas: Postimees, 06.04.2016
